M1 Miksimise protsess

Miksimise protsess

Failihaldus

Minu projekti kausta ülesehitus:

  • IMPORT kausta tõmban kõik failid mida projekt kasutab, et failid oleks projekti kaustas olemas, tuleviku kindel. Impordi kaustast tõmban failid enda projekti.
  • Iga mixdowniga salvestan ka antud versiooni projektifaili koopia Mixdowni kausta. Juhuks kui ma tahan varasemasse projekti staadiumisse hiljem tagasi minna, või vaadata mis ma teinud olen.

Projektihaldus

  1. Projekti BPM paika. Kontrolli üle, et audio warpimine oleks maas. Siia saab nt. demo faili sisse tõmmata: https://tunebat.com/Analyzer. Kui demo faili pole siis DAWi tap tempoga leiab ka BPMi enamasti üles. Kerge vaadata kas trummilöögid langevad grid’i peale.
  2. Impordi trackid projekti. Tähtis teada kas DAW kopeerib failid projektikausta, või refereerib kuskilt mujalt. Kui refereerib mujalt, siis ole kindel, et tulevikukindlast kohast! Ideaalis võiksid failid projektikaustas olla.
  3. Käi trackide nimed üle, et oleks selge ülevaade projektist.
  4. Grupeeri trackid instrumentide või partiide järgi.
  5. Värvi trackid endale sobilikult ära, et lihtsustada visuaalset navigatsiooni.
  6. Lisa tühjad träkid eelmistele versioonidele, referents lauludele jne. Vaata et nad ei jookseks masterist läbi, vaid otse helikaardi väljundisse! Muidu lähevad eelnevad versioonid läbi praeguste master efektide.

Gainstaging

  • Ehk balansi loomine nii vara signaaliahelas kui võimalik, ehk radade gainist, ärge fadereid näppige!
  • Vaata metereid, veendu kas pre-fader või post-fader metering. Ideaalis pre-fader.
    • Miksides hea tava master kanalil hoida max -6dB peak ja ligikaudu -18dB RMS.
  1. Pange laulu kõige arranžeeringult tihedam või valjem sektsioon loopima.
  2. Valides kõik klipid, viige kõikide clip gain kuni master kanali keskmine max peak on keskmiselt-6dB kandis.
  3. Pange kõik trackid mutesse.
  4. Hakake ükshaaval unmute’ma radu tähtsuse järjekorras ja balansseerima juba unmute’tud radade suhtes.
    1. Unmute track
    2. Kuula millega tegu, analüüsi mis selle elemendi funktsioon miksis ja loos on.
    3. Multimic’ed või leierdatude elementide puhul, kontrolli üle kanalitevaheline faasisuhe.
    4. Balansseeri teiste unmuted elementide suhtes, kasutades clip gaini ja panimist.
  5. Kui kõik rajad unmutetud, siis vajadusel valige jälle kõik klipid ja viige kõige clip gain kuni master kanali max peak on taaskord ligikaudu -6dB kuni max. -1 vahemikus. Siis on juba miks balansseeritud ja on ka mõnusalt headroomi edasiseks.
  • Gainstageimine võimaldab hiljem fadereid hoida nulli lähedal, sest seal on neil kõige parem “resolutsioon”, ehk täpne mänguruum.
    • Kui rajal ei ole dünaamilisi tööriistu, siis võite ka miksimise ajal balansseerida radu gain’idega.
    • Kui lugu mängib liiga vaikselt või valjult siis ärge näppige master fader’it! Teil on selle jaoks heliaardi või arvuti väljundi volüüm.
  • Peale gainstageimist, kustuta radadelt vaikus, aitab visuaalselt navigeerida. Näete kohe ära, kus mingi element kõlama peaks.

Panoraam

  • Ehk kuidas elemendid asetsevad stereos / L ja R vahelises alas.

  • Mis on mono ja stereo?

    • Mono: L ja R sisaldavad täpselt sama informatsiooni, täpselt sama valjult.
    • Stereo: L ja R sisaldavad erinevat infot.

  • Erinevad panimise meetodid. Balance, Stereo pan, Dual pan.

  • Pan law-id, kui palju keeratakse keskele pan’itud signaali vaiksemaks võrreldes L ja Riga. Kuna muidu on mono signaal mõlemast kõlarist mängides 3dB valjem, helide summeerumise tõttu.

    • Tähtis kui liigutad projekti erinevate DAWide vahel ja ootad et su trackid samamoodi panitult kõlaks samamoodi, muidu set and forget, soovitatakse 3dB, ableton kasutab ka 3e, ei saagi muuta vist seal.

  • Kui kõik on “hard left” / “hard right” siis elemendid istuvad endiselt üksteise otsas ja ei lase üksteisel hingata, leidke instrumentidele oma tasku panoraamis.

NOTE:

  • Trummi spoti mikrite pannimise saab aru OHde järgi. Pannes OH solosse, kuulad kus element asub, pan’id spot mikri samasse kohta.
    • Kui OH signaalid eraldi radadel siis panida nii, et kick oleks keskel ja snr seal lähedal, veits paremal või vasakul olenevalt kas trummari või publiku poolt vaade.

Nüüd alles hakkame “miksima”..

  • Efektide kasutus ei tohiks kriitiliselt gainstage’i muuta! Ehk plugina bypassimisel ei tohiks selle raja tajutav valjus muutuda. Raja valjuse kontrollimiseks on faderid.
  • Keera nuppe, liiguta fadereid ja tee julgeid efekti lükkeid. Proovi viia visuaalsed liigutused kuuldeliste erinevustega kooskõlla. Mis juhtub kui sa keerad käesoleva tracki vaiksemaks? - valjemaks? - kuidas see EQ lüke muudab kõlakarakterit? Olge julgeid ja kuulake erinevusi.

”Balanss”

  • Miksimises me jahime “balanssi”, et kuulamine oleks meeldiv ja kõlaliselt sobilik. Näiteks:
  • Valjus
    • Elemendi “staatiline” valjus. Gainstagingus määratud gainidega, edaspidi määratud faderitega.
  • Panoraam
    • Määratud pan nupuga. Nt. kui midagi on vasakul siis tal peaks olema midagi mis on paremal miksile balanssi loomas. Hea määrata võimalikult vara, sest panoraam mõjutab ka seda kui valjuks me tahame elementi keerata.
  • Dünaamika
    • Makrodünaamika:
      • Loo sektsioonide vaheline valjuse erinevus. Faderite automeerimine.
    • Mikrodünaamika:
      • Elemendi enda dünaamika, kontrollitud dünaamilise töötlusega, nt. kompressoriga või gaini automeerimisega.
  • Tonaalsus
    • Määratud arranžeeringus ja produktsioonis, sound selection-ist. Miksis saab seda kontrollida EQga. Kui lugu on liiga bassine siis see bass matab kõik enda alla, kui lugu on liiga terav siis on seda ebamugav kuulata jne.

Kust alustada?

  • Loo miksimist võiks alustada selle kõige valjemast sektsioonist.
    • See määrab ära kui valjult kuulaja saab lugu kuulata. Samuti määrab see teiste sektsioonide valjuse suhte võrreldes kõige valjema sektsiooniga.
    • Kui vali sektsioon on liiga terav, siis ei saa seda valjult kuulata. Läheneda tonaalsuse ja valjuse balansside korrigeerimisega.
    • Enamasti langevad ülejäänud kõlalised pusletükid paika, kui kõige valjem sektsioon toimib. Siis saab tegeleda teistes sektsioonides vaiksemaks keeramisega, mitte valjemaks keeramisega. Vaiksemaks on alati kergem keerata.
  • Hüppa elementide vahel endale põnevas järjekorras, kõik mõjutab kõike. Kui sa paned nt. trummid väga hästi kõlama siis pärast on raske teistele elementidele fookust tuua.
  • Võrdle pidevalt enda mixi eelneva versiooniga. Kui tegu on esimese versiooni miksimisega, siis võrdle demo või kuiva salvestusega. Sinu töötlus peaks alati “paremini” või sobilikumalt kõlama kui see materjal mille kallal sa töötamist alustasid.

Bottom-up mixing

  • Miksimise meetod, kus toome elemente tähtsuse järjekorras sisse ja balansseerime omavahel, kuniks kõik elemendid mängivad.
    • Kõige tähtsam element (nt. vokaalid) > Teised elemendid > Grupid > Master

Top-down mixing

  • Miksimise meetod, kus peale gainstageimist, asud “ülevalt-alla” signaali töötlema. Nii, et kõik elemendid mängivad.
    • Master > Instrumentide grupid > Alles siis spetsiifilised rajad.
  • Võimaldab saada üldine kõla kiiremini paika, sest probleemkohad on kohe kuulda.
    • Kõik pro-d “liinitöölised” töötavad nii. Ka selle tõttu, et materjal mis neile töötlemiseks tuleb, juba kõlab väga hästi ja on hästi produtseeritud. Ehk, neil ei olegi vaja “probleeme parandada” spetsiifilistel radadel.

Kõikide elementide “solotamine” vs laulu üldpilt

  • Solotada on kerge aga miksimises loeb kogu üldpildi kõla! Mine solosse siis kui te teate MIKS te solosse lähete!
  • Päeva lõpuks kuuleb kuulaja lugu, mitte eraldiseisvaid elemente.

Render / Export / Bounce ja Print

  • Millal on mix valmis?
  • Mis juhtub ekspordiga kui masteril lähevad peak-id üle nulli?
  • Miksitud eksporditud fail = Mixdown
  • Eksportimise valikud:
    • Offline export vs online print
      • Render, export, bounce: valdavalt sünonüümid, sama lõpptulem, erinevad DAWid kasutavad erinevaid sõnu.
      • “Printides” kuuled kohe tulenevat eksporti, offlinei exporti pead hiljem üle kuulama.
    • Sample rate ja bit depth hoia sama milles projekt salvestatud/produtud.
      • Dither ainult siis peale kui vähendad bit depthi ekspordiga (nt. 24bit > 16bit). Jätke see masterdajale.
    • Mis failitüüpi eksportida? > Failiformaadid
  • Salvestage enda mikside versioonid eraldi kausta projektikaustas. Võimaldab kuulata versioonidevahelisi muutuseid. Salvestage versiooniga ka selle versiooni projektifail, võimaldab teil minna tagasi vanema versiooni juurde.
  • Levinud valearusaam: Helikaart ei mõjuta exporti, ega selle kvaliteeti! Ainuke mõjutaja on arvuti, mida võimsam - seda kiirem export.

Jagamine

  • Tehke kliendile kuulamine ja tagasisidestamine võimalikult mugavaks!
  • Samply või Highnote, Boombox
  • Vältige Google Drive’i linke, hästi aeglased ja kohmakad. Dropbox on üldiselt parem.
  • Võite ka kasutada nt. SwissTransfer’it (parem WeTransfer)

Miksijaga koostöö

Materjalile viidatud

Allikad