Kuidas saab laul Sinu peast teiste kõrva(klappi)desse?
Muusika loomeprotsess käib (minu arvates) viies etapis, kus iga etapp mõjutab järgnevat.
Laulukirjutamine ja demo tegemine
Produktsioon ja salvestus
Eeltöö miksimisele
Miksimine
Masterdamine
Kui loo produktsioon on nõrk, siis miksimine ja masterdamine ei saa päästa seda. Iga etapi tulemus saab olla ainult nii tugev kui eelnevate summa.
Ilmselgelt kõik etapid on paindlikud ja voolavad ühest-teise aga konkreetsete piiride tõmbamine ja eelneva etapi tulemuse kinnitamine on tihtipeale tõhus. Endale kindlaks jäämine ja edasi liikumine võimaldab muusikat reaalselt valmis teha.
Laulukirjutamine ja demo tegemine
Määrab vundamendi kõigele järgnevale.
Enamasti koosneb järgnevast:
Lüürika
Meloodia
Järgnevused
Struktuur/arranžeering/seade, konkreetne struktuur kohe alguses säästab hulganisti aega tulevikus.
Kui nt. telefoni häälsalvestus on idee püüdmine kindlas ajas, siis demo tegemine DAWis määrab oluliselt kindlama sihi. Võimaldab lõputult ideid välja “joonistada”, sest ühe idee teostamiseks on lõpmatult lähenemisi, MIDI instrumente ja sampleid.
Kindlamat sihti aitab ka määrata referentside leidmine. Ehk laulud mis võiksid inspireerida idee helikeelelist teostamist.
Produktsioon
Produktsioon ja salvestus on etapid mis käivad tihtipeale käsikäes. Sest tihti on loo produtsent ja salvestaja sama.
Produktsioon määrab žanri, loo vaibi, tempo, kõik laulukirjutamisest või demost tulenevad elemendid kas kinnitavad kanda või saavad uue kuue.
Salvestatud materjali töötlemine loovalt ja eesmärgipäraselt.
Heliallikate valimine, kasutamine ja vormimine, helidisain.
MIDI instrumentide ja sämplite kasutamine, et luua teose kõlapilt.
..ehk
Salvestamine - esituse püüdmine
Produktsioon - püüdud esituse vormimine ja loo kujundamine
Salvestatud helifailid, võivad vajada “puhastamist”, kui salvestustingimused ei olnud perfektsed. Tehakse selleks, et miksimise protsessi ajal ei peaks nii peenetele detailidele mõtlema. Näiteks:
Müra ja segavate elementide eemaldamine.
Vokaalide või instrumentide intonatsioon.
Rütmiliste elementide ajaline korrektuur.
“Compimine” ehk parimate võtete valik.
Kui üks võte ei ole tervikuna ideaalne siis on täiesti okei teha lõplik produkt ideaalseks, kasutades mitut takei. Kuulajat võib “petta” kui see tähendab, et kõik osapooled on looga rohkem rahul.
Kui faile ei puhasta, siis nad võivad tekitada miksimises peavalu ja frustratsiooni. Kuna edasine töötlus võib võimendada neid häirivaid elemente.
Tegu ei ole ilmtingimata “vigade parandusega”, vaid pigem esitluse viimistlemisega. Esitades enda partiid andke endast ilmselgelt maksimum. Kuid väga palju on võimalik peale esitust korrigeerida, ärge kasutage seda kui karku mille najal enda esitust “päästa”!
Tähtis on töötada algmaterjaliga, et võimalikult vara signaaliahelas probleem ära parandada.
Veenduge, et töötlus ei mõjutaks konkreetset algmaterjali faili, vaid pigem koopiat. Et teil jääks algne fail varundatult alles
Mida kõrgem on salvestatud faili sample rate - seda kõrgem failide moonutamise kvaliteet, tekib vähem artefakte jne.
Kõikide produktsioonist tulenevate “radade” balansseerimine ja “vormimine”, et tekiks sidus ja sobilik (žanriline ja/või isikupärane) kõlaline tervik, viies täide artistlik kõlapildi visioon.
Miksimises näiteks balansseeritakse radade omavahelist:
Volüümi ja panoraami
Tonaalset kooskõla
Energiat ja dünaamikat
Laiust, sügavust ja ruumilisust
Tegu ei ole ainult tehnilise protsessiga, kindlasti ka loov, sest sobivale emotsioonile peab pihta saama. Hea võimalus tuua uus kõrvapaar enda projekti. Ebameeldiv mees rääkimas mõistlikku juttu.
Lõpptulemuse jaoks on väga tähtis vahetu ja aus suhtlus artisti ja helirežissööri vahel, et miksija teeniks lugu nii nagu artist seda ette kujutab. Protsessi tähtsaks osaks on tõhus tagasisidestamine ja uute versioonide tegemine. Selle aluseks on analüütilise kuulamise oskus ja korrektse sõnavara kasutus.
“fix it in the mix” ei ole mõtteviis mida artistina peaks omandama. Miksimise faasis tuleks keskenduda loo kõlale, mitte enam produktsiooni või salvestuse kvaliteedile.
Miks ja master ei saa “parandada” ega täiendada laulu enneast, need protsessid saavad luua selgust ja arendada kõlapilti.
Laulu kõlal on ettemääratletud tulemus, vastavalt algmaterjalile. Kõik algab laulukirjutamisest, arranžeeringust ja produktsioonist.
Kus on piir produktsiooni ja miksi vahel?
Digitaalsemas muusikas:
Produtsent on määranud loo arranžeeringu, instrumendid ja kogu sound selection’i.
Miksija võtab produtseeritud materjali ja paneb selle “paremini” kõlama.
Traditsioonilisemas muusikas:
Produtsent on tihti kas projektijuht või salvestaja. Valitud instrumentide kõla on määratud salvestustehnikaga.
Miksija teeb “kuivast” stuudio salvestusest kõlalise terviku.
Kas peab piiri tõmbama?
Nt elektroonilisel mussil käivad protsessid enamasti käsikäes. Kogu looming on ühes projektis, sest nt lõpulimitter on osa loo produktsioonilisest helidisainist.
Piiri tõmbamine säästab CPUd ja närvirakke.
Miks on miksimise õppimine produtsentidele tähtis?
Teie koostöölised ootavad kõrge kvaliteediga kõla nii kiiresti kui võimalik. Ootused on kõrged ja hea saund määrab hea vaibi nii ruumis kui ka koostöös. Produtsent peab olema teadlik miksimise töövõtetest ja tööriistadest, et produtseerida kõrgel tasemel.
Miksimise õppimine õpetab ka kuidas heliinseneriga suhelda ja koostööd teha. Kuidas tagasisidestada enda produktsioonide mikse. Õpetab milline on tööprotsess, sobilik sõnavara ja kuidas “kuulata”.
Tundub, et liigume maailma suunas kus ühe ala või nišši spetsialistid on vähem hinnas, kui need kes on spetsialistid mitmel alal. Ehk kui te oskate rohkem muusikaloome protsessist osa võtta, siis on teil ka rohkem tööd.
Masterdamine on loo lõpulihv, kvaliteedi kontroll ja miksist tuleneva kõla viimistlemine. Eesmärk on panna lugu tõlgenduma eri süsteemidele, nii hästi kui võimalik. Tegu on viimase sammuga enne distributsiooni.
Master ei saa parandada halba miksi. Masteri tulemus on sõltuv kõikidest eelnevatest etappidest.
Traditsioonilisel masterdamisel kasutatakse ainult loo lõplikku miksifaili. Tuntud kui stereo master.
Valik on ka teha stem masterit mis tähendab, et miksitud instrumendid on grupeeritud eraldiseisvateks failideks. Tegu pole täiendava miksimisega, annab lihtsalt rohkem paindlikkust masterdajale.
Masterdamisel käiakse enamasti üle loo:
Tonaalsus
Dünaamika
Valjus
Kogumiku puhul luuakse sidus tervik kogumiku kontekstis.
Kõige paremal juhul ei ole masteris vaja palju teha.
Ideaalis võiks olla kolmas isik, et kvaliteedi kontrolliks oleks värsked kõrvad. Aga kui miksija on pädev masterdaja, siis pole tarvis.
Protsessi väljundiks on loo “master” ehk selle lõplik kõla. Ideaalis konverteeritud ka mitmesse formaati, vastavalt vajadusele, kui nt. on plaanis väljastada kogumik füüsiliselt.
Metaandmed
Masterdatud failidesse sisse kirjutatud andmed, näiteks:
pealkiri,
artisti nimi,
albumi nimi,
järjekorra nr,
ISRC kood
laulu “isikukood”, genereeritud distribuutori poolt või määratud artisti poolt kes on EFÜst koodi küsinud
Distribuutorisse lugu laadides kirjutatakse niikuinii kõik metadata uuesti sisse. Lihtsalt on hea failidesse ka andmed kirjutada. Näeb viisakam välja, eriti kui faile digitaalselt müüa või edastada.
